- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarasektori laenude kasv murettekitav
Pane tähele
Pankade esindajad tõid esile erinevaid arenguid pangandusmaastikul.
Kõlama jäid järgmised märksõnad: 1. Pangandussektori viimaste aastate areng on olnud kiire, konkurents läinud üha tihedamaks. Nii suurpangad kui uued väiksemad turule tulijad on hakanud rohkem otsima oma nišši. Suurt tulu teenimise võimalust turul hetkel ei nähta. 2. Kardetakse, et EL-ist tulevad regulatsioonid lähiaastatel muudavad ka krediidiasutuste tegevust piiratumaks. 3. Teenused liiguvad klientide nõudlusest tulenevalt üha enam virtuaalmaailma. Selles valdkonnas saab näha lähitulevikus ka kõige enam arendusi. 4. Seniks kuni riik muudatusi ei tee, hoiustajate intressid negatiivseks ei lähe. 5. Küsimus, kas peaks hakkama pakkuma ka e-residentidele teenuseid.6. Sularaha käitlemise osakaal kontoritest peaaegu kadunud. Ent vajadus sularaha järele jääb kindlasti alles, vähemalt mingil määral. 7. Pankade kliendid vajavad üha rohkem nõustamist.8. Kliendid on hakanud end rohkem kindlustama.
Allikad: Ulla Ilisson (Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht), Eerika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Olavi Pakkonen (Nordea äristrateegia juht), Tõnu Vanajuur (Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor), Andres Kitter (LHV Panga jaepanganduse juht)
„Kui vaadata laenuturgu tervikuna, on olnud väga terve kasv. Kui me vaatame üleaastast perioodi, siis sisuliselt on olnud laenukasv protsentuaalselt umbes sama, mis nominaalne majanduskasv. Tüüpiliselt terveks laenukasvuks peetaksegi 1-2% SKP kasvu. Eesti on täpselt selle piirides,“ rääkis Pakkonen.
Tema sõnul teeb natuke muret see, et töötlevas tööstuses on kasv negatiivne ja laenumahud vähenevad, mis näitab, et ettevõtted ei ole valmis investeerima. Teisalt on ettevõtete laenuturul kasvanud kinnisvarasektor üle paarikümne protsendi.
„Eks ta natuke muremärk ole, sest sisuliselt kinnisvarasektoris impordi osakaal suureneb, sest mööblit on ju vaja. Suuresti on see siseriiklik raha, mida jagame ümber. Töötlev tööstus on rohkem ekspordile suunatud ja toob raha majandusse tagasi,“ lausus Pakkonen, miks nad on ettevaatlikud kinnisvarasektorisse ettevõtetele laenu andmisel.
Küsimusele, kas praegu on kinnisvarasektoris buum või ei, vastas Nordea äristrateegia juht, et ta vähemalt loodab, et hetkel veel ei ole. Kui rääkida eraisikute kinnisvaraturust, siis Nordea Eesti turuosa on enam-vähem säilinud, aga ettevõtete kinnisvaraprojektide finantseerimisi Nordea Eesti eriti ei paku, erinevalt konkurentidest.
“Kindlasti ei ole jätkusuutlik, et ühes sektoris on üle paarikümne protsendine aastane kasv, samal ajal kui teiste sektorite laenujäägid sisuliselt vähenevad,“ toonitas ta. „Me ei jooksnud kinnisvara finantseerimisega kaasa siis, ja me ei ole jooksnud kinnisvara finantseerimise ralliga kaasa ka praegu.“
Täna toimus Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud arutelu teemal Eesti pangandusmaastikul toimunud ja ees ootavate muudatuste üle, kus rääkisid Eesti suurimate pankade esindajad. Arutelul osalejad rääkisid muutustest era- ja äriklienditurul, hoiuseintresside languse tagamaadest ja mõjudest, pangateenuste kättesaadavusest ja kliendikäitumisest, uutest tegijatest pangandusmaastikul jt teemadel.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele